Arvuti ilma käteta Inimene kasutab oma käsi sisuliselt iga tegevuse juures. Sageli ka tegevuste juures kus neid isegi vaja ei ole (näiteks rääkimise puhul emotsiooni edasi andes). Seetõttu ei pane ka imestama, et arvuti kasutamise juures on käed väga tähtsal kohal. Kui nägemine aitab meil arvutist aru saada, siis käed aitavad arvutil meist aru saada. Mis on aga arvuti kasutamise alternatiivid inimestel, kelle käed on kas halvatud või puuduvad need üldse? Esialgne idee kätega töötamise asendamiseks oleks ilmselt appi võtta jalad. Kuigi jalad on suures osas ka kätele sarnased, siis on nad ikkagi mitmes osas täpse töö tegemiseks halvad. Võrreldes kätega on jalgade täpne liigutamine keerulisem, lisaks puudub ka täpne vajutus või haardevõime kuna varbad on inimestel lühemad kui sõrmed. Kuigi kindlasti on jalgade kasutamine ka mingil määral harjumise asi, siis leian, et on ka olemas paremaid ja mugavamaid alternatiive. Isiklikult näen ühe uuenduslikuma hiirekasutusformaadina pea-liigutuste p
Postitused
Veebi kasutatavus Kasutatavus veebi kontekstis on komponent, mis kirjeldab veebi kasutamismugavust. Eelkõige saab kasutatavuse alla lugeda just veebilehe kasutatavust, kuna läbi veebilehtede teeb tavaline interneti kasutaja enamus oma toiminguid. Ideaalis võiksid kõik veebilehed olla selged, üheselt mõistetavad, ilusa disainiga ning lihtsalt kasutatavad, ometi aga see nii ei ole. Kindlasti mängib oma rolli asjaolu, et iga inimene on erinev, seega saab veebilehtedele anda vaid personaalseid hinnanguid kuna kõigile võrdse kasutusmugavusega veebilehti pole. Isiklikult hindan veebilehe juures kõige rohkem loetavust ja funktsionaalsust. On väga mugav, kui mõnd uut veebilehte külastades on sellelt võimalik asjad leida üles kiirelt ning vaevatult. Teksti kujundus on mugav ja loetav ning inimese instinkti ning ka varasema veebikogemuse põhjal on võimalik teha küllaltki täpseid ennustusi, kus sellel lehel asjad "peaksid asuma". Järgnevalt toon kasutusmugavuse hea ja halva näitena välj
Arendus- ja ärimudeli analüüs Tarkvara arendus ja selle maha ärimine saab toimuda väga erinevalt. Keegi piire ei pane, alati on võimalik arendus- ja ärimudelit eesmärkide ja vajaduste järgi kohandada. Erinevaid võtteid on palju, järgnevalt analüüsin üht arendusmudelit ja üht ärimudelit. Kosemudel (ingl. waterfall) on vast kõige põhimõttelisem ja konkreetsem arendusmudel mida on võimalik tarkvara arendajatel rakendada. Kosemudeli eelduseks on kindlad "requirement" -id, mis on tarkvarale esitatud, teiste sõnadega on olemas kindel lõppvaade sellest, milline peab olema valmis produkt. Näitena sellisest lähenemisest toon programmeerimiskursuse raames programmide kirjutamise. Esialgu võib tunduda kummalise näitena, kuid kosemudeli samme analüüsides sobib see näiteks ilusti. Nimelt koosneb kosemudel viiest etapist: Requirements Design Execution Testing Release Requirement -ide alla saab lugeda Moodle-s püstitatud ülesande kirjelduse, kus on täpselt toodud välja vajalikud punktid, m
"How To Become A Hacker" arvustus Eric Steven Jaymondi kirjutatud "How To Become A Hacker" (viide 1) on saanud alguse aastal 1996, mil antud autor sai pidevalt sarnase sisuga e-maile, kus noored ja hakkajad IT-inimesed talt pidevalt häkkeriks olemise nippe palusid. Kuna Eric nägi sellele küsimusele suurt huviorbiiti, otsustas ta oma kogemustele põhinedes algatadagi "How to Become A Hacker" dokumendi. Dokumendi, mida siiani peetakse põhjalikuks ja hästi kirjutatud häkkeri ülevaateks ning mille viimane muutus pärineb aastast 2020. Juba sissejuhatuses üritab Eric Steven kirjeldada häkkeri olemust. Häkkeri kirjeldamiseks on ta leidnud ispiratsiooni matemaatilisest simulatsioonist "Life", mis on valitud ka dokumenti illustreerivaks ikooniks. Ericu arust sümboleerib see kummaliste omadustega osaliselt täppidega täidetud 3x3 ruudustik hästi ühe häkkerit, kui abstaktset, veidi müstilist kuid korrapärase loomuga inimest. Dokumendil on suur osakaal nö häk
Eri tüüpi IT-juhid Inimeste juhtimine ei ole lihtne ülesanne. Mida rohkem on inimesi, seda raskem on neid hallata. Siiski on aga inimesi kes soovivad inimesi juhtida ning saavad juhtimisega ka väga edukalt hakkama. Kuna kõik inimesed on erinevate isikuomadustega, on ka juhtimisel kujunenud välja eri stereotüüpe/juhtimisstiile. Järgnevalt toon välja koos näidetega nendest kaks. Vast üheks kõige edukamaks juhtimisrolliks saab lugeda tüübi "arengumootor". Inglise keeles tõlgendatuna kui change agent või changemaker , seda tüüpi juhid on tavaliselt kõige suurema tuleviku potensiaaliga. Nad näevad igat asja tehes pidevalt paremat ning uuenduslikumat lahendust ning võtavad ka riske et seda laadi lahendusi ellu viia. Sisuliselt on tänane rekord neile alati homne standard. Näited on sellist stiili juhtide kohta IT-maailmas palju, isiklikult eelistan tuua esile meie seast lahkunud endise Apple juhi Steve Jobs-i. Jobsi ajal tuli Apple turule mitmete uuenduslike leiutistega/lahendusteg
Profi mõiste ja erinevus tavalisest lihttöölisest Nagu ka kursuse lehekülje teemapeatükis on mitmel korral mainitud, on professionaalsuse mõiste keeruline asi. Mida tähendab olla professionaal? Ilmselgelt on see lai mõiste, mida ei saa ja võibolla ei olekski tarvis väga põhjalikult hinnata. Sarnaselt ei saa me ju ka kindlate kriteeriumite järgi hinnata omadussõnu nagu näiteks: tark, vägev, kõva. Isiklikult pean professionaalsuse mõistet piiritletamatuks mõisteks mille tähendus on iga inimese enda tõlgendada. Kogu eelnev ei peata aga aru saamast, et teoorias on võimalik tuua vastavalt vajadusele piire nö lihttöölise ja professionaali vahel. Järgnevalt kirjeldan enda nägemust proffessionaali eristamisest tavatöölisest. Leian, et professionaali ei saa käsitleda kui inimest, kellele makstakse oma töö eest palka. Sedasi oleks liiga palju inimesi professionaale, mispeale termin "olla professionaal" kaotaks oma väärtuse. Professionaal peaks olema inimene, kes valitseb oma eriala suu
Copyleft litsentsid - miks valida? Et mõista copylefti käsitlevate litsentside olemust, tuleks esmalt aru saada copyleft tähendusest. Kuigi copyleft tunduks olema copyright vastand, siis ainult vastandina teda tõlgendada ei saa. Kui copyright kirjeldab lihtsalt autoriõigust, mis enamasti piirab teiste inimeste loomingu vaba kasutamise, siis copyleft annab loomingule õiguse seda vabalt kohandada ja jagada, juhul kui muudetud loomingu kasutamise õigus on hiljem sama litsentsiga piiratud. Ehk siis ei ole kasutajal õigust võtta vabavaraline copyleft litsentsi alla kuuluv looming ning seda muutes kasutada seda näiteks ärilistel eesmärkidel. Seega mängib copyleft suurt rolli autori poolses litsentsivalikus. Kui valida copyleft klauseliga litsents siis on võimalik seeläbi piirata vabavaralise loome omakasupüüdlikku tarvitamist. Creative Commons litsentsid on maailmas enim levinumad/kasutatavad listsentsid, Jättes kõrvale CC-0 (sisuliselt täielik vabavara, lisati Creative Commons litsentside h