Veebi kasutatavus



Kasutatavus veebi kontekstis on komponent, mis kirjeldab veebi kasutamismugavust. Eelkõige saab kasutatavuse alla lugeda just veebilehe kasutatavust, kuna läbi veebilehtede teeb tavaline interneti kasutaja enamus oma toiminguid. Ideaalis võiksid kõik veebilehed olla selged, üheselt mõistetavad, ilusa disainiga ning lihtsalt kasutatavad, ometi aga see nii ei ole. Kindlasti mängib oma rolli asjaolu, et iga inimene on erinev, seega saab veebilehtedele anda vaid personaalseid hinnanguid kuna kõigile võrdse kasutusmugavusega veebilehti pole.

Isiklikult hindan veebilehe juures kõige rohkem loetavust ja funktsionaalsust. On väga mugav, kui mõnd uut veebilehte külastades on sellelt võimalik asjad leida üles kiirelt ning vaevatult. Teksti kujundus on mugav ja loetav ning inimese instinkti ning ka varasema veebikogemuse põhjal on võimalik teha küllaltki täpseid ennustusi, kus sellel lehel asjad "peaksid asuma". Järgnevalt toon kasutusmugavuse hea ja halva näitena välja kaks isiklikult läbitava kursuse "kodulehte".

Halva näitena toon välja diskreetse matemaatika kursuse lehe (1). Isiklikult ei poolda antud lehe kujundust, kuna seal on mitmeid elemente, mis raskendavad selles navigeerimist ja sealt info leidmist. Kasutatud on mustriga tausta, suuri pilte, GIF-e, kaheldava väärtusega fonti, ning mitmeid eri fondi suurusi ja värve. Puudub konkreetsus ja hoomatavus, kaks komponenti, mis antud lehel kindlasti peaks olema, arvestades, et tegu on akadeemilist infot talletava lehega.

Heaks näiteks toon vastu aga antud kursuse kodulehe (2). Tegu on lihtsa ja konkreetse kujundusega lehega, mis vaatamata oma minimalistlikusele annab väga edukalt edasi kõike, mis on kursusega seotud. Info on pealkirjade ja alapealkirjadega lahterdatud, mis on vastavalt toodud nagigeeritavalt välja ka lehe ülal asuvas sisukorras. Ilmselgelt on lehte luues olnud eesmärgiks just kasutaja mugavus, tagades üliõpilastele võimalikult hoomatavas formaadis info, mis võimaldab neil veeta võimalikult vähe aega lehe formaadist aru saades.


Näidetena toodud lehed:

1. https://diskmat.ee/

2. https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Eri tüüpi IT-juhid Inimeste juhtimine ei ole lihtne ülesanne. Mida rohkem on inimesi, seda raskem on neid hallata. Siiski on aga inimesi kes soovivad inimesi juhtida ning saavad juhtimisega ka väga edukalt hakkama. Kuna kõik inimesed on erinevate isikuomadustega, on ka juhtimisel kujunenud välja eri stereotüüpe/juhtimisstiile. Järgnevalt toon välja koos näidetega nendest kaks. Vast üheks kõige edukamaks juhtimisrolliks saab lugeda tüübi "arengumootor". Inglise keeles tõlgendatuna kui change agent  või changemaker , seda tüüpi juhid on tavaliselt kõige suurema tuleviku potensiaaliga. Nad näevad igat asja tehes pidevalt paremat ning uuenduslikumat lahendust ning võtavad ka riske et seda laadi lahendusi ellu viia. Sisuliselt on tänane rekord neile alati homne standard. Näited on sellist stiili juhtide kohta IT-maailmas palju, isiklikult eelistan tuua esile meie seast lahkunud endise Apple juhi Steve Jobs-i. Jobsi ajal tuli Apple turule mitmete uuenduslike leiutistega/lahendusteg
Lisateave
"How To Become A Hacker" arvustus Eric Steven Jaymondi kirjutatud "How To Become A Hacker" (viide 1) on saanud alguse aastal 1996, mil antud autor sai pidevalt sarnase sisuga e-maile, kus noored ja hakkajad IT-inimesed talt pidevalt häkkeriks olemise nippe palusid. Kuna Eric nägi sellele küsimusele suurt huviorbiiti, otsustas ta oma kogemustele põhinedes algatadagi "How to Become A Hacker" dokumendi. Dokumendi, mida siiani peetakse põhjalikuks ja hästi kirjutatud häkkeri ülevaateks ning mille viimane muutus pärineb aastast 2020. Juba sissejuhatuses üritab Eric Steven kirjeldada häkkeri olemust. Häkkeri kirjeldamiseks on ta leidnud ispiratsiooni matemaatilisest simulatsioonist "Life", mis on valitud ka dokumenti illustreerivaks ikooniks. Ericu arust sümboleerib see kummaliste omadustega osaliselt täppidega täidetud 3x3 ruudustik hästi ühe häkkerit, kui abstaktset, veidi müstilist kuid korrapärase loomuga inimest. Dokumendil on suur osakaal nö häk
Lisateave
Kujutis
Copyleft litsentsid - miks valida? Et mõista copylefti käsitlevate litsentside olemust, tuleks esmalt aru saada copyleft tähendusest. Kuigi copyleft tunduks olema copyright vastand, siis ainult vastandina teda tõlgendada ei saa. Kui copyright kirjeldab lihtsalt autoriõigust, mis enamasti piirab teiste inimeste loomingu vaba kasutamise, siis copyleft annab loomingule õiguse seda vabalt kohandada ja jagada, juhul kui muudetud loomingu kasutamise õigus on hiljem sama litsentsiga piiratud. Ehk siis ei ole kasutajal õigust võtta vabavaraline copyleft litsentsi alla kuuluv looming ning seda muutes kasutada seda näiteks ärilistel eesmärkidel. Seega mängib copyleft suurt rolli autori poolses litsentsivalikus. Kui valida copyleft klauseliga litsents siis on võimalik seeläbi piirata vabavaralise loome omakasupüüdlikku tarvitamist. Creative Commons litsentsid on maailmas enim levinumad/kasutatavad listsentsid, Jättes kõrvale CC-0 (sisuliselt täielik vabavara, lisati Creative Commons litsentside h
Lisateave