Copyleft litsentsid - miks valida?


Et mõista copylefti käsitlevate litsentside olemust, tuleks esmalt aru saada copyleft tähendusest. Kuigi copyleft tunduks olema copyright vastand, siis ainult vastandina teda tõlgendada ei saa. Kui copyright kirjeldab lihtsalt autoriõigust, mis enamasti piirab teiste inimeste loomingu vaba kasutamise, siis copyleft annab loomingule õiguse seda vabalt kohandada ja jagada, juhul kui muudetud loomingu kasutamise õigus on hiljem sama litsentsiga piiratud. Ehk siis ei ole kasutajal õigust võtta vabavaraline copyleft litsentsi alla kuuluv looming ning seda muutes kasutada seda näiteks ärilistel eesmärkidel. Seega mängib copyleft suurt rolli autori poolses litsentsivalikus. Kui valida copyleft klauseliga litsents siis on võimalik seeläbi piirata vabavaralise loome omakasupüüdlikku tarvitamist.

Creative Commons litsentsid on maailmas enim levinumad/kasutatavad listsentsid, Jättes kõrvale CC-0 (sisuliselt täielik vabavara, lisati Creative Commons litsentside hulka veidike hiljem), koosneb praeguseks hetkeks Creative Commons kuuest litsentsist, mis on koostatud neljast "piirangust":

  • BY - autorile viitamise nõue
  • NC - mittekasupüüdliku kasutamise nõue
  • ND - muutumatuse nõue
  • SA - sama litsentsiga jagamise nõue

Neist viimane SA ehk "Share-Alike" on copyleftiga on väga sarnane. SA litsentse saab tõlgendada kui litsentse, mis hõlmavad enda alla copyleft olemasolu. Sarnasusele viitavad ka SA ja copyleft logod, millest SA logo ongi saadud copylefti logo muutes/kohandades.

Share-Alike logo
Copyleft logo

Copyleft litsentsidega loomingu kohta on arvutimaailmas häid näiteid üsna palju. Isiklikult pean neist parimaks Wikipedia copyleft rakendamist. Alates aastast 2009 kuuluvad Wikipedia artiklid CC BY-SA litsentsi alla. Nad on seega copyleft materjalid, mis on kasutamiseks vabad, kuid piiratud autorile viitamise ning Share-Alike jagamisega. Huvitava faktina on Creative Commons ka hinnanud seda käiku kui vabavaralise kultuuri suurt edusammu, tuues seeläbi Wikipedia heaks näiteks copyleft litsentsi kasutuse juures. Kuna Wikipedia ei ole loodud raha teenimise eesmärgil, ei kaota nad antud litsentsi rakendades midagi. Leian, et enamus loomingut, mille kohta autor leiab, et sellest võiks ka teistele kasu olla, võiks autor vähemalt kaaluda copyleft rakendamist oma loomingule. Seeläbi võidaks ta ka selles, et mingis mõttes on siis teistel võimalik tema loodud projekti hiljem edasi arendada.


Kasutatud materjal:

https://pitt.libguides.com/copyright/licenses

https://creativecommons.org/2009/06/22/wikipedia-cc-by-sa-free-culture-win/

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Eri tüüpi IT-juhid Inimeste juhtimine ei ole lihtne ülesanne. Mida rohkem on inimesi, seda raskem on neid hallata. Siiski on aga inimesi kes soovivad inimesi juhtida ning saavad juhtimisega ka väga edukalt hakkama. Kuna kõik inimesed on erinevate isikuomadustega, on ka juhtimisel kujunenud välja eri stereotüüpe/juhtimisstiile. Järgnevalt toon välja koos näidetega nendest kaks. Vast üheks kõige edukamaks juhtimisrolliks saab lugeda tüübi "arengumootor". Inglise keeles tõlgendatuna kui change agent  või changemaker , seda tüüpi juhid on tavaliselt kõige suurema tuleviku potensiaaliga. Nad näevad igat asja tehes pidevalt paremat ning uuenduslikumat lahendust ning võtavad ka riske et seda laadi lahendusi ellu viia. Sisuliselt on tänane rekord neile alati homne standard. Näited on sellist stiili juhtide kohta IT-maailmas palju, isiklikult eelistan tuua esile meie seast lahkunud endise Apple juhi Steve Jobs-i. Jobsi ajal tuli Apple turule mitmete uuenduslike leiutistega/lahendusteg
Lisateave
"How To Become A Hacker" arvustus Eric Steven Jaymondi kirjutatud "How To Become A Hacker" (viide 1) on saanud alguse aastal 1996, mil antud autor sai pidevalt sarnase sisuga e-maile, kus noored ja hakkajad IT-inimesed talt pidevalt häkkeriks olemise nippe palusid. Kuna Eric nägi sellele küsimusele suurt huviorbiiti, otsustas ta oma kogemustele põhinedes algatadagi "How to Become A Hacker" dokumendi. Dokumendi, mida siiani peetakse põhjalikuks ja hästi kirjutatud häkkeri ülevaateks ning mille viimane muutus pärineb aastast 2020. Juba sissejuhatuses üritab Eric Steven kirjeldada häkkeri olemust. Häkkeri kirjeldamiseks on ta leidnud ispiratsiooni matemaatilisest simulatsioonist "Life", mis on valitud ka dokumenti illustreerivaks ikooniks. Ericu arust sümboleerib see kummaliste omadustega osaliselt täppidega täidetud 3x3 ruudustik hästi ühe häkkerit, kui abstaktset, veidi müstilist kuid korrapärase loomuga inimest. Dokumendil on suur osakaal nö häk
Lisateave