ITSPEA oslaak

Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus - reaalsus Virginia Shea kümne "Netiquette" punkti seast leiame soovituse: "Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus" . Ehk siis soovitab ta jääda inimestel internetis truuks oma päris elu kuvandile. Väga õige soovitus, sest miks peakski midagi inimese käitumises ja ütlustes muutuma võrreldes tavaeluga? Sageli see aga nii ei ole ning selle kohta võib näiteid leida palju. Käitutakse teistmoodi nii teadlikult kui ka mitteteadlikult. Ilmselt arvavad enamus inimesed, et jutt mida nad internetis räägivad ei erine sellest mida nad räägiks tavaelus. Nad austavad ning võtavad teisi arvesse, kuulavad ning alles seejärel räägivad ise. Kui osade puhul see kehtib, siis kindlasti ei kehti see kõigi puhul. Paljud inimesed räägivad internetis teistmoodi täiesti teadlikult. Nad kasutavad varjunime ning seetõttu tunnevad ka ennast internetis mugavamalt, julgemalt ja vabamalt, mis on ju tegelikult täiesti okei, kui sellist anonüümset positsio

 Infoühiskonna visioon 2020 analüüs 2012-2013 aasta Eesti infoühiskonna arengukava (viide 1) prognoose oli kahtlemata huvitav lugeda ka 8-9 aastat hiljem. 8-9 aastat ei ole muidugi hirmus pikk aeg, kuid ka selle aja jooksul on võimalik märgata muutusi ning neid ka analüüsida. Prognoose toodi arengukavas välja mitmeid, millest järgnevalt esitan enda meelest ühe täppi läinud ning ühe mitte täppi läinud ennustuse. Täppi läinud ennustusi oli tegelikult palju. Ühest küljest näitab see prognoosijate teadlikkust ning infoühiskonna järk-järgulist arengut. Samas mängib aga rolli ka kohati tagasihoidlikkud ning pealiskaudsed ennustused. Näiteks ennustada "vabatahtlike tegevuste ja ühiskondlike algatuste tõusuteed" on väga lai ennustus mida saab soovi kohaselt sisuliselt alati tõeselt ning kordaläinult tõlgendada. Üheks vähem pealiskaudseks ennustuseks mis ka täppi läks peaksin ennustust, mis tsiteeris: "Inimestel aitab tööd hoida ja tööta jäämine korral uusi väljakutseid vastu v

 Uue meedia positiivsed ja negatiivsed aspektid (Nädal 3) Uusmeedia on aina populaarsust koguv meediavorm, mille positiivsed küljed ei jää märkamata ka kõige konservatiivsematele traditsioonide ja vanade harjumuste austajatele. Alustades uue meedia kättesaadavusest ja lõpetades selle laiahaardelususega, on antud meediatüübil plusse palju. Isiklikult pean parimaks uue meedia omaduseks otsingumootorite olemasolu. Kui enne nende teket pidi inimene kindlalt teadma millise infoallika poole peaks ta oma murega pöörduma, siis praegu tuues näiteks Google otsingumootori, võib teda kirjeldada kui proffessorit, kes teab lahendusi lõpmatult paljudele probleemidele, kes annab vajadusel lühikese vastuse või suunab sind põhjalikuma poole, ning mis viimaks enda teadmisi konstantselt arendab. Tänu professor Googlile ei pea me kogu aeg ilmtingimata panema endale asju kirja ning jätma neid meelde. Piisab vaid ühest väga vajalikuks saanud oskusest milleks on "guugeldamine". Guugeldamise lihtsus

  Veebile (1991) eelnenud leiutised Emotikonid - modifitseeritud kujul säilinud tänaseni Kui proffessor Scott Fahlman Pittsburghi ülikoolist pakkus aastal 1982 oma kolleegidele adresseeritud e-mailis välja, et naljade märkimiseks võiks kirjutada :-) ja tõsisemate/kurvemate asjade märkimiseks :-(, siis ei eeldanud ta vist veel, et nendest märkidest võiks alguse saada suur ja ülemaailmselt kasutatav emotikonide süsteem, mis tänaseks päevaks on veel laienenud emojide ja stickeriteni. Tema eesmärk antud kirjas oli esialgu lihtsalt lahendada tihti esinev probleem: e-mailide sisust ei õnnestunud lahti lugeda, kas jutt on tõsine või tuleks seda võtta naljana. Ilma emotikonideta kirjutamist võiks tavaelus võrrelda tuima näoga rääkimisega. Katsu siis teise jutust ilma emotsiooni väljendamata mõista, mis emotsiooniga peaks öeldu võtma vastu. Emotikon aitabki inimestel panna emotsioon kirja arvutisse, asi milleta inimestevahelist netis suhtlemist ette ei kujutagi. Materjal: 1. https://www.kidsco

Eri kümnendite IT-lahendused 80ndad - Internet Interneti sünnipäevaks loetakse 1983 aasta esimest jaanuari, mil standardiseeriti esimest korda TCP/IP interneti standard, mis on kasutusel tänapäevalgi ning mis võimaldab arvutitel üle maailma omavahel suhelda. Kui varasemalt pidi teisest arvutist info saamiseks minema arvuti juurde kohale, siis nüüd sai informatsiooni jagada läbi Interneti. Mõned informatsiooni jagamise viisid olid loodud ka varem, kuid just TCP/IP oli see, mis selle standardiseeris ning muutis kasutamisvõimalikuks kõigile. Materjal: https://www.usg.edu/galileo/skills/unit07/internet07_02.phtml 90ndad - Internet Explorer Kui praeguseks on Internet Explorer peamiselt meemistaatuses, siis see ei saa kuidagi vähendada tema rolli interneti kasutuse lihtsustamises. Loodud aastal 1995, oli ta esimene laialdaselt kasutatav veebibrauser, mis valitses mitmeid aastaid veebibrauserite turgu, (95% osakaal aastal 2003). Tänapäevase populaarsuse ärakadumise põhjusteks on peamiselt uu