Arendus- ja ärimudeli analüüs



Tarkvara arendus ja selle maha ärimine saab toimuda väga erinevalt. Keegi piire ei pane, alati on võimalik arendus- ja ärimudelit eesmärkide ja vajaduste järgi kohandada. Erinevaid võtteid on palju, järgnevalt analüüsin üht arendusmudelit ja üht ärimudelit.


Kosemudel (ingl. waterfall) on vast kõige põhimõttelisem ja konkreetsem arendusmudel mida on võimalik tarkvara arendajatel rakendada. Kosemudeli eelduseks on kindlad "requirement"-id, mis on tarkvarale esitatud, teiste sõnadega on olemas kindel lõppvaade sellest, milline peab olema valmis produkt. Näitena sellisest lähenemisest toon programmeerimiskursuse raames programmide kirjutamise. Esialgu võib tunduda kummalise näitena, kuid kosemudeli samme analüüsides sobib see näiteks ilusti. Nimelt koosneb kosemudel viiest etapist:

  1. Requirements
  2. Design
  3. Execution
  4. Testing
  5. Release

Requirement-ide alla saab lugeda Moodle-s püstitatud ülesande kirjelduse, kus on täpselt toodud välja vajalikud punktid, mida programm peab tegema ja mida ta ei tohi teha. Design alla käib personaalne ülesande analüüs, kaaludes võimalikke lahenduskäike enne nende kirja panemist. Execution oleks programmi reaalne kirjutamine ehk teisisõnu tarkvara arendamine. Testing faasi teeb suures osas ära Moodle poolne tester, samuti on võimalik enne koodi esitamist selle töötamist ka ise testida. Viimast release punkti saab võtta kui veatu koodi Discordi #review kanalis hindamisele esitamist. Isiklikult leian, et sellist stiili töökorraldus on väga efektiivne. Suurimaks nõrkuseks on vaid asjaolu, et enne tegutsema asumist, peab olema selge nägemus valmis programmist.


Tarkvara ärimudeli näitena tooksin välja võibolla veidike teistest uudsema mudeli, milleks on tarkvararendi mudel (ingl. application service providing / subscription service). Sellise tüübi ideeks on rentida tarkvara välja ajaliselt pakettidena. Kasutaja mitte ei osta tarkvara, vaid niiöelda ostab selle tarkvara kasutusõigused mingiks ajaperioodiks. Paljudel juhtudel on selleks ajaperioodiks 1 kuu, kusjuures tihti tehakse veel ka soodustusi ostes tarkvara juba pikemaks ajaks ette (näiteks aasta). Näiteid seda tüüpi subscription tarkvara kohta on palju. Youtube Premium, Spotify Premium, Netflix, kodustematest näidetest näiteks ViaPlay. Kusjuures paljudel juhtudel on selline äritüüp seotud ka tasuta, veidike kehvema niiöelda prooviversiooniga, mis on teoreetiliselt kasutatav kuid mille peamine eesmärk on suunata inimesi rentima tasulist versiooni antud tarkvarast. Isiklikult leian, et selline ärimudelik on kaval ja ettenägelik. Tarkvarast on võimalik teenida kasu ka pikemas perspektiivis, mis aga omakorda võimaldab arendajatel jätkata selle tarkvara pidevat arendamist.


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Eri tüüpi IT-juhid Inimeste juhtimine ei ole lihtne ülesanne. Mida rohkem on inimesi, seda raskem on neid hallata. Siiski on aga inimesi kes soovivad inimesi juhtida ning saavad juhtimisega ka väga edukalt hakkama. Kuna kõik inimesed on erinevate isikuomadustega, on ka juhtimisel kujunenud välja eri stereotüüpe/juhtimisstiile. Järgnevalt toon välja koos näidetega nendest kaks. Vast üheks kõige edukamaks juhtimisrolliks saab lugeda tüübi "arengumootor". Inglise keeles tõlgendatuna kui change agent  või changemaker , seda tüüpi juhid on tavaliselt kõige suurema tuleviku potensiaaliga. Nad näevad igat asja tehes pidevalt paremat ning uuenduslikumat lahendust ning võtavad ka riske et seda laadi lahendusi ellu viia. Sisuliselt on tänane rekord neile alati homne standard. Näited on sellist stiili juhtide kohta IT-maailmas palju, isiklikult eelistan tuua esile meie seast lahkunud endise Apple juhi Steve Jobs-i. Jobsi ajal tuli Apple turule mitmete uuenduslike leiutistega/lahendusteg
Lisateave
"How To Become A Hacker" arvustus Eric Steven Jaymondi kirjutatud "How To Become A Hacker" (viide 1) on saanud alguse aastal 1996, mil antud autor sai pidevalt sarnase sisuga e-maile, kus noored ja hakkajad IT-inimesed talt pidevalt häkkeriks olemise nippe palusid. Kuna Eric nägi sellele küsimusele suurt huviorbiiti, otsustas ta oma kogemustele põhinedes algatadagi "How to Become A Hacker" dokumendi. Dokumendi, mida siiani peetakse põhjalikuks ja hästi kirjutatud häkkeri ülevaateks ning mille viimane muutus pärineb aastast 2020. Juba sissejuhatuses üritab Eric Steven kirjeldada häkkeri olemust. Häkkeri kirjeldamiseks on ta leidnud ispiratsiooni matemaatilisest simulatsioonist "Life", mis on valitud ka dokumenti illustreerivaks ikooniks. Ericu arust sümboleerib see kummaliste omadustega osaliselt täppidega täidetud 3x3 ruudustik hästi ühe häkkerit, kui abstaktset, veidi müstilist kuid korrapärase loomuga inimest. Dokumendil on suur osakaal nö häk
Lisateave
Kujutis
Copyleft litsentsid - miks valida? Et mõista copylefti käsitlevate litsentside olemust, tuleks esmalt aru saada copyleft tähendusest. Kuigi copyleft tunduks olema copyright vastand, siis ainult vastandina teda tõlgendada ei saa. Kui copyright kirjeldab lihtsalt autoriõigust, mis enamasti piirab teiste inimeste loomingu vaba kasutamise, siis copyleft annab loomingule õiguse seda vabalt kohandada ja jagada, juhul kui muudetud loomingu kasutamise õigus on hiljem sama litsentsiga piiratud. Ehk siis ei ole kasutajal õigust võtta vabavaraline copyleft litsentsi alla kuuluv looming ning seda muutes kasutada seda näiteks ärilistel eesmärkidel. Seega mängib copyleft suurt rolli autori poolses litsentsivalikus. Kui valida copyleft klauseliga litsents siis on võimalik seeläbi piirata vabavaralise loome omakasupüüdlikku tarvitamist. Creative Commons litsentsid on maailmas enim levinumad/kasutatavad listsentsid, Jättes kõrvale CC-0 (sisuliselt täielik vabavara, lisati Creative Commons litsentside h
Lisateave