"How To Become A Hacker" arvustus

Eric Steven Jaymondi kirjutatud "How To Become A Hacker" (viide 1) on saanud alguse aastal 1996, mil antud autor sai pidevalt sarnase sisuga e-maile, kus noored ja hakkajad IT-inimesed talt pidevalt häkkeriks olemise nippe palusid. Kuna Eric nägi sellele küsimusele suurt huviorbiiti, otsustas ta oma kogemustele põhinedes algatadagi "How to Become A Hacker" dokumendi. Dokumendi, mida siiani peetakse põhjalikuks ja hästi kirjutatud häkkeri ülevaateks ning mille viimane muutus pärineb aastast 2020.

Juba sissejuhatuses üritab Eric Steven kirjeldada häkkeri olemust. Häkkeri kirjeldamiseks on ta leidnud ispiratsiooni matemaatilisest simulatsioonist "Life", mis on valitud ka dokumenti illustreerivaks ikooniks. Ericu arust sümboleerib see kummaliste omadustega osaliselt täppidega täidetud 3x3 ruudustik hästi ühe häkkerit, kui abstaktset, veidi müstilist kuid korrapärase loomuga inimest.

Dokumendil on suur osakaal nö häkkeri "mindset"-i kirjeldamisel ja häkkeri defineerimisel. Eric üritab teha dokumendis arusaadavaks, et häkker ei ole negatiivse maiguga omadussõna arvutiinimesele, kes kuidagi kuritarvitab oma IT-teadmisi. Arusaam, mis ilmselt paljudel mitte IT-inimestel on häkkerite kohta tänapäeval. Eric kirjeldab häkkerit kui piire ületavat ning probleeme lahendavat ekspert programmeerijat. Lisaks peab ta oluliseks mainida, et häkkeri "mindset" võib olla ka IT-erialadest kaugematel inimestel, kuid vaid vähemalt selle dokumendi raames, ei pea ta õigeks lugeda seda sorti inimesi ikkagi häkkeriteks.

Järgnev peatükk "The Hacker Attitude" kirjeldab peamiselt häkkerile omast mitte-egoistliku, vaba ning abistavat asjadesse suhtumist. Ära on märgitud, et õige häkker peaks kindlasti sellisesse suhtumisse uskuma. Uskuma, et nii käitudes oled sa alati motiveeritud ja õpid kõige rohkem. Sisuliselt peidab antud peatükk koos alapeatükkidega endas näpunäiteid ja mõtteid mis tulevad kasuks lisaks häkkeritele ka täiesti lihtsatele ja tavalistele inimestele. Kõiki printsiipe saab ju rakendada ka IT-maailmast väljas. Näiteks punkt "No problem should ever have to be solved twice" kehtib kaasaegses kiireloomulises maailmas suurepäraselt, kuna kiire elutempo ning pideva ajapuuduse tõttu ei tohiks meil kellegil olla põhjust tegeleda probleemidega, mis on juba ammu kellegi poolt ära lahendatud. Rakendagu me ajuressurssi seal kus seda vaja.

Dokumendi järgnev sisu on juba palju rohkem IT-spetsiifiline. Keskendutakse teemadele nagu häkkeri põhiomadused ning häkkeri staatus. Kirjeldatakse programmeerimisoskuse tähtsust, veebi mõistmise tähtsust, inglise keele arusaama osakaalu. Suunatakse inimesi propageerima, edasi arendama ning ka ise kirjutama avatud "source code"-ga tarkvara, jagada oma teadmisi ning austada teiste oma. Lugejale on see häkkeriliku maailmavaate kujundamisel vägagi õpetlik ja mõtlemapanev kirjutis. Väga rakse on leida tegelikult kogu dokumendi raames punkte, millega ei tahaks olla nõus. Seda tõdedes ma usun et võibki teha kokkuvõtte, et antud dokument on kindlasti lugemist väärt igale IT-ga kokku puutuvale inimesele. Lisaks enda maailmavaate kujundamisele aitab see mõista ka teiste oma.

Viited:

1. http://www.catb.org/~esr/faqs/hacker-howto.html