Eri tüüpi IT-juhid Inimeste juhtimine ei ole lihtne ülesanne. Mida rohkem on inimesi, seda raskem on neid hallata. Siiski on aga inimesi kes soovivad inimesi juhtida ning saavad juhtimisega ka väga edukalt hakkama. Kuna kõik inimesed on erinevate isikuomadustega, on ka juhtimisel kujunenud välja eri stereotüüpe/juhtimisstiile. Järgnevalt toon välja koos näidetega nendest kaks. Vast üheks kõige edukamaks juhtimisrolliks saab lugeda tüübi "arengumootor". Inglise keeles tõlgendatuna kui change agent või changemaker , seda tüüpi juhid on tavaliselt kõige suurema tuleviku potensiaaliga. Nad näevad igat asja tehes pidevalt paremat ning uuenduslikumat lahendust ning võtavad ka riske et seda laadi lahendusi ellu viia. Sisuliselt on tänane rekord neile alati homne standard. Näited on sellist stiili juhtide kohta IT-maailmas palju, isiklikult eelistan tuua esile meie seast lahkunud endise Apple juhi Steve Jobs-i. Jobsi ajal tuli Apple turule mitmete uuenduslike leiutistega/lahendusteg
Postitused
Profi mõiste ja erinevus tavalisest lihttöölisest Nagu ka kursuse lehekülje teemapeatükis on mitmel korral mainitud, on professionaalsuse mõiste keeruline asi. Mida tähendab olla professionaal? Ilmselgelt on see lai mõiste, mida ei saa ja võibolla ei olekski tarvis väga põhjalikult hinnata. Sarnaselt ei saa me ju ka kindlate kriteeriumite järgi hinnata omadussõnu nagu näiteks: tark, vägev, kõva. Isiklikult pean professionaalsuse mõistet piiritletamatuks mõisteks mille tähendus on iga inimese enda tõlgendada. Kogu eelnev ei peata aga aru saamast, et teoorias on võimalik tuua vastavalt vajadusele piire nö lihttöölise ja professionaali vahel. Järgnevalt kirjeldan enda nägemust proffessionaali eristamisest tavatöölisest. Leian, et professionaali ei saa käsitleda kui inimest, kellele makstakse oma töö eest palka. Sedasi oleks liiga palju inimesi professionaale, mispeale termin "olla professionaal" kaotaks oma väärtuse. Professionaal peaks olema inimene, kes valitseb oma eriala suu
Copyleft litsentsid - miks valida? Et mõista copylefti käsitlevate litsentside olemust, tuleks esmalt aru saada copyleft tähendusest. Kuigi copyleft tunduks olema copyright vastand, siis ainult vastandina teda tõlgendada ei saa. Kui copyright kirjeldab lihtsalt autoriõigust, mis enamasti piirab teiste inimeste loomingu vaba kasutamise, siis copyleft annab loomingule õiguse seda vabalt kohandada ja jagada, juhul kui muudetud loomingu kasutamise õigus on hiljem sama litsentsiga piiratud. Ehk siis ei ole kasutajal õigust võtta vabavaraline copyleft litsentsi alla kuuluv looming ning seda muutes kasutada seda näiteks ärilistel eesmärkidel. Seega mängib copyleft suurt rolli autori poolses litsentsivalikus. Kui valida copyleft klauseliga litsents siis on võimalik seeläbi piirata vabavaralise loome omakasupüüdlikku tarvitamist. Creative Commons litsentsid on maailmas enim levinumad/kasutatavad listsentsid, Jättes kõrvale CC-0 (sisuliselt täielik vabavara, lisati Creative Commons litsentside h
The Case for Copyright Reform - hinnang Raamat "The Case for Copyright Reform" (viide 1) on avaldatud kahe rootsi poliitiku poolt aastal 2012. Raamatus analüüsivad mehed tolle aegseid autoriõigusi ning pakuvad nendele oma nägemuse järgi alternatiive. Antud postitus kirjeldab peamiselt raamatu teises peatükis olevaid punkte, mille abil on need kaks meest täpselt kirjeldanud autoriõigustega seotud probleemide lahendusi. Antud 6 punkti on: Moral Rights Unchanged - selles punktis kirjeldavad nad, et hindavad autori nime ning ei soovi selle õigust kaotada. Keegi ei tohiks oma loomingut/sisu avaldada teise nime alt. Lisaks on ka alati vaja viidata algsele autorile, kui tema sisu on kasutatud. Vägagi reaalne, vajalik ning teemakohane punkt ka täna, mil näiteks YouTube-i sisuloojad pidevalt teiste poolt loodud sisulõikude kasutamisel ja nendele mitte viidates hädas on. Free Non-Commercial Sharing - kirjeldab, et inimestel on lubatud kasutada teiste loodud sisu, juhul kui seda ei t