Eri kümnendite IT-lahendused


80ndad - Internet

Interneti sünnipäevaks loetakse 1983 aasta esimest jaanuari, mil standardiseeriti esimest korda TCP/IP interneti standard, mis on kasutusel tänapäevalgi ning mis võimaldab arvutitel üle maailma omavahel suhelda. Kui varasemalt pidi teisest arvutist info saamiseks minema arvuti juurde kohale, siis nüüd sai informatsiooni jagada läbi Interneti. Mõned informatsiooni jagamise viisid olid loodud ka varem, kuid just TCP/IP oli see, mis selle standardiseeris ning muutis kasutamisvõimalikuks kõigile.

Materjal: https://www.usg.edu/galileo/skills/unit07/internet07_02.phtml


90ndad - Internet Explorer

Kui praeguseks on Internet Explorer peamiselt meemistaatuses, siis see ei saa kuidagi vähendada tema rolli interneti kasutuse lihtsustamises. Loodud aastal 1995, oli ta esimene laialdaselt kasutatav veebibrauser, mis valitses mitmeid aastaid veebibrauserite turgu, (95% osakaal aastal 2003). Tänapäevase populaarsuse ärakadumise põhjusteks on peamiselt uute ja paremate veebibrauserite nagu näiteks Firefox (2004) ja Chrome (2008) teke. Kindlasti mängib ka suurt rolli Androidi ja iOS Internet Exploreri mitte toetamine.

Materjal: https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Explorer


00ndad - Facebook

Facebooki (esialgse nimega "TheFacebook") loomisest on praeguseks hetkeks möödas juba 17 aastat! Kui täna, võimaldab Facebook kõigil inimestel, kellel on e-maili aadress ja vanuseks 13+ aastat luua oma enda Facebook-i konto, siis on huvitav teada, et algselt oli Facebook limiteeritud vaid Harvardi üliõpilastele kellest osad (tuntuim Mark Zuckerberg) sellise teenuse ka lõid. Hiljem laiendati seda ka mitmetele teistele ülikoolile üle maailma mispeale alles rohkem kui 2 aastat peale Facebooki loomist avalikustati kasutamisvõimalus kõigile. Facebookile eelnes ka teisi sotsiaalvõrgustikke, kuid ükski neist ei ole tänaseks päevaks nii laialdaselt kasutatav ja iseenesest mõistetav.

Materjal: https://www.theguardian.com/technology/2007/jul/25/media.newmedia

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Eri tüüpi IT-juhid Inimeste juhtimine ei ole lihtne ülesanne. Mida rohkem on inimesi, seda raskem on neid hallata. Siiski on aga inimesi kes soovivad inimesi juhtida ning saavad juhtimisega ka väga edukalt hakkama. Kuna kõik inimesed on erinevate isikuomadustega, on ka juhtimisel kujunenud välja eri stereotüüpe/juhtimisstiile. Järgnevalt toon välja koos näidetega nendest kaks. Vast üheks kõige edukamaks juhtimisrolliks saab lugeda tüübi "arengumootor". Inglise keeles tõlgendatuna kui change agent  või changemaker , seda tüüpi juhid on tavaliselt kõige suurema tuleviku potensiaaliga. Nad näevad igat asja tehes pidevalt paremat ning uuenduslikumat lahendust ning võtavad ka riske et seda laadi lahendusi ellu viia. Sisuliselt on tänane rekord neile alati homne standard. Näited on sellist stiili juhtide kohta IT-maailmas palju, isiklikult eelistan tuua esile meie seast lahkunud endise Apple juhi Steve Jobs-i. Jobsi ajal tuli Apple turule mitmete uuenduslike leiutistega/lahendusteg
Lisateave
"How To Become A Hacker" arvustus Eric Steven Jaymondi kirjutatud "How To Become A Hacker" (viide 1) on saanud alguse aastal 1996, mil antud autor sai pidevalt sarnase sisuga e-maile, kus noored ja hakkajad IT-inimesed talt pidevalt häkkeriks olemise nippe palusid. Kuna Eric nägi sellele küsimusele suurt huviorbiiti, otsustas ta oma kogemustele põhinedes algatadagi "How to Become A Hacker" dokumendi. Dokumendi, mida siiani peetakse põhjalikuks ja hästi kirjutatud häkkeri ülevaateks ning mille viimane muutus pärineb aastast 2020. Juba sissejuhatuses üritab Eric Steven kirjeldada häkkeri olemust. Häkkeri kirjeldamiseks on ta leidnud ispiratsiooni matemaatilisest simulatsioonist "Life", mis on valitud ka dokumenti illustreerivaks ikooniks. Ericu arust sümboleerib see kummaliste omadustega osaliselt täppidega täidetud 3x3 ruudustik hästi ühe häkkerit, kui abstaktset, veidi müstilist kuid korrapärase loomuga inimest. Dokumendil on suur osakaal nö häk
Lisateave
Kujutis
Copyleft litsentsid - miks valida? Et mõista copylefti käsitlevate litsentside olemust, tuleks esmalt aru saada copyleft tähendusest. Kuigi copyleft tunduks olema copyright vastand, siis ainult vastandina teda tõlgendada ei saa. Kui copyright kirjeldab lihtsalt autoriõigust, mis enamasti piirab teiste inimeste loomingu vaba kasutamise, siis copyleft annab loomingule õiguse seda vabalt kohandada ja jagada, juhul kui muudetud loomingu kasutamise õigus on hiljem sama litsentsiga piiratud. Ehk siis ei ole kasutajal õigust võtta vabavaraline copyleft litsentsi alla kuuluv looming ning seda muutes kasutada seda näiteks ärilistel eesmärkidel. Seega mängib copyleft suurt rolli autori poolses litsentsivalikus. Kui valida copyleft klauseliga litsents siis on võimalik seeläbi piirata vabavaralise loome omakasupüüdlikku tarvitamist. Creative Commons litsentsid on maailmas enim levinumad/kasutatavad listsentsid, Jättes kõrvale CC-0 (sisuliselt täielik vabavara, lisati Creative Commons litsentside h
Lisateave