Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus - reaalsus

Virginia Shea kümne "Netiquette" punkti seast leiame soovituse: "Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus". Ehk siis soovitab ta jääda inimestel internetis truuks oma päris elu kuvandile. Väga õige soovitus, sest miks peakski midagi inimese käitumises ja ütlustes muutuma võrreldes tavaeluga? Sageli see aga nii ei ole ning selle kohta võib näiteid leida palju. Käitutakse teistmoodi nii teadlikult kui ka mitteteadlikult.

Ilmselt arvavad enamus inimesed, et jutt mida nad internetis räägivad ei erine sellest mida nad räägiks tavaelus. Nad austavad ning võtavad teisi arvesse, kuulavad ning alles seejärel räägivad ise. Kui osade puhul see kehtib, siis kindlasti ei kehti see kõigi puhul. Paljud inimesed räägivad internetis teistmoodi täiesti teadlikult. Nad kasutavad varjunime ning seetõttu tunnevad ka ennast internetis mugavamalt, julgemalt ja vabamalt, mis on ju tegelikult täiesti okei, kui sellist anonüümset positsiooni ei kuritarvitata. Kahjuks aga sellisel positsioonil olijad tihti leitavad, et kogu kriitika, mis nende suunas tuleb, ei mõjuta neid inimesena, kuna kasutajast lahkudes vabanevad nad sellest kriitikast hetkega. Kriitikat saab vaid nende kasutaja, millesse nad vajadusel sisenevad. Sellisel positsioonil olles võib olla raske mitte öelda välja asju mida päris elus ei julgeks öelda, kuna risk sattuda pahameele alla on eemaldatud. Selliseid inimesi kohtan isiklikult internetis igapäevaselt.

On ka inimesi, kes käituvad tavaeluga võrreldes erinevalt oma nime varjamata. Võibolla ei ole nad sellest ise ka teadlikud. Näiteid selle kohta võib lugeda Facebooki uudiste kommentaariumitest. Kahtlen, et enamik uudiste all kritiseeivaid inimesi avaldaks oma kriitikat sama julgelt ka päriselus teisele inimesele otsa vaadates. Ekraani taga tuntakse ennast mugavamalt ning seetõttu muutub ka paljude kommenteerijate kõnetoon.