Infoühiskonna visioon 2020 analüüs

2012-2013 aasta Eesti infoühiskonna arengukava (viide 1) prognoose oli kahtlemata huvitav lugeda ka 8-9 aastat hiljem. 8-9 aastat ei ole muidugi hirmus pikk aeg, kuid ka selle aja jooksul on võimalik märgata muutusi ning neid ka analüüsida. Prognoose toodi arengukavas välja mitmeid, millest järgnevalt esitan enda meelest ühe täppi läinud ning ühe mitte täppi läinud ennustuse.

Täppi läinud ennustusi oli tegelikult palju. Ühest küljest näitab see prognoosijate teadlikkust ning infoühiskonna järk-järgulist arengut. Samas mängib aga rolli ka kohati tagasihoidlikkud ning pealiskaudsed ennustused. Näiteks ennustada "vabatahtlike tegevuste ja ühiskondlike algatuste tõusuteed" on väga lai ennustus mida saab soovi kohaselt sisuliselt alati tõeselt ning kordaläinult tõlgendada. Üheks vähem pealiskaudseks ennustuseks mis ka täppi läks peaksin ennustust, mis tsiteeris: "Inimestel aitab tööd hoida ja tööta jäämine korral uusi väljakutseid vastu võtta  IKT oskuste pidev täiendamine. Seda enam, et kadumas on IKT oskusi mittenõudvad töökohad.". IT- kohaseid töökohti tuleb kahtlemata aina juurde olenemata ka IT-spetsialistide arvulisest suurenemisest. Fakt, et nõudlus IT alastele töökohtadele on aina kasvamas on ka suureks põhjuseks, miks paljud inimesed (ise kaasaarvatud) just selle eriala omale õppimiseks valivad.

"Eesti on hinnatud globaalne eestkõneleja infoühiskonna arengu teemadel". Prognoositud tsitaat 2020 aasta kohta kõlab hästi küll, kuid leian, et vähemalt preaguse seisuga ei vasta tõele. Vaatamata sellele, et meile meeldib oma riigi kohta öelda E-riik, tuues selle tõestuseks näiteid e-valimiste kohta jne, ei leia ma, et just viimase 9 aasta jooksul oleks toimunud midagi märkimisväärset, mis oleks meid teiste riikidega võrreldes esile toonud. Leian, et Eesti on endiselt liiga väike ning oma asja ajav riik, et mõjutada infoühiskonda globaalses mastaabis.

Viited:

1. https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf