Veebile (1991) eelnenud leiutised


Emotikonid - modifitseeritud kujul säilinud tänaseni

Kui proffessor Scott Fahlman Pittsburghi ülikoolist pakkus aastal 1982 oma kolleegidele adresseeritud e-mailis välja, et naljade märkimiseks võiks kirjutada :-) ja tõsisemate/kurvemate asjade märkimiseks :-(, siis ei eeldanud ta vist veel, et nendest märkidest võiks alguse saada suur ja ülemaailmselt kasutatav emotikonide süsteem, mis tänaseks päevaks on veel laienenud emojide ja stickeriteni. Tema eesmärk antud kirjas oli esialgu lihtsalt lahendada tihti esinev probleem: e-mailide sisust ei õnnestunud lahti lugeda, kas jutt on tõsine või tuleks seda võtta naljana. Ilma emotikonideta kirjutamist võiks tavaelus võrrelda tuima näoga rääkimisega. Katsu siis teise jutust ilma emotsiooni väljendamata mõista, mis emotsiooniga peaks öeldu võtma vastu. Emotikon aitabki inimestel panna emotsioon kirja arvutisse, asi milleta inimestevahelist netis suhtlemist ette ei kujutagi.

Materjal:

1. https://www.kidscodecs.com/history-of-emoticons/


Minitel - tänaseks ära kadunud

Prantsusmaal välja töötatud Minitel sai oma alguse juba aastal 1980. Minitel oli tänapäevani säilinud World Wide Web-ile eelnenud "online service" süsteem, mis oli vägagi edukas Prantsusmaal, kuid mille populaarsust ei suudetud saavutada ka mujal (viidates teisele artiklile: "But France never managed to sell the Minitel technology abroad."). Suutelise võrgusüsteemina võimaldas Minitel inimestel sooritada oste, suhelda inimestega meiliteel ja paljugi muud. Minitel oli mitmelgi pool kasutusel ka veel uue milleeniumi algusaastatel. Sellegi poolest on Minitel tänaseks päevaks olnud juba 9 aastat lõppenud projekt, suuresti tänu World Wide Web veebivõrgu domineerimisele.

Materjal:

1. https://www.bbc.com/news/magazine-18610692

2. https://www.independent.co.uk/news/world/europe/how-france-fell-out-love-minitel-7831816.html

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Eri tüüpi IT-juhid Inimeste juhtimine ei ole lihtne ülesanne. Mida rohkem on inimesi, seda raskem on neid hallata. Siiski on aga inimesi kes soovivad inimesi juhtida ning saavad juhtimisega ka väga edukalt hakkama. Kuna kõik inimesed on erinevate isikuomadustega, on ka juhtimisel kujunenud välja eri stereotüüpe/juhtimisstiile. Järgnevalt toon välja koos näidetega nendest kaks. Vast üheks kõige edukamaks juhtimisrolliks saab lugeda tüübi "arengumootor". Inglise keeles tõlgendatuna kui change agent  või changemaker , seda tüüpi juhid on tavaliselt kõige suurema tuleviku potensiaaliga. Nad näevad igat asja tehes pidevalt paremat ning uuenduslikumat lahendust ning võtavad ka riske et seda laadi lahendusi ellu viia. Sisuliselt on tänane rekord neile alati homne standard. Näited on sellist stiili juhtide kohta IT-maailmas palju, isiklikult eelistan tuua esile meie seast lahkunud endise Apple juhi Steve Jobs-i. Jobsi ajal tuli Apple turule mitmete uuenduslike leiutistega/lahendusteg
Lisateave
"How To Become A Hacker" arvustus Eric Steven Jaymondi kirjutatud "How To Become A Hacker" (viide 1) on saanud alguse aastal 1996, mil antud autor sai pidevalt sarnase sisuga e-maile, kus noored ja hakkajad IT-inimesed talt pidevalt häkkeriks olemise nippe palusid. Kuna Eric nägi sellele küsimusele suurt huviorbiiti, otsustas ta oma kogemustele põhinedes algatadagi "How to Become A Hacker" dokumendi. Dokumendi, mida siiani peetakse põhjalikuks ja hästi kirjutatud häkkeri ülevaateks ning mille viimane muutus pärineb aastast 2020. Juba sissejuhatuses üritab Eric Steven kirjeldada häkkeri olemust. Häkkeri kirjeldamiseks on ta leidnud ispiratsiooni matemaatilisest simulatsioonist "Life", mis on valitud ka dokumenti illustreerivaks ikooniks. Ericu arust sümboleerib see kummaliste omadustega osaliselt täppidega täidetud 3x3 ruudustik hästi ühe häkkerit, kui abstaktset, veidi müstilist kuid korrapärase loomuga inimest. Dokumendil on suur osakaal nö häk
Lisateave
Kujutis
Copyleft litsentsid - miks valida? Et mõista copylefti käsitlevate litsentside olemust, tuleks esmalt aru saada copyleft tähendusest. Kuigi copyleft tunduks olema copyright vastand, siis ainult vastandina teda tõlgendada ei saa. Kui copyright kirjeldab lihtsalt autoriõigust, mis enamasti piirab teiste inimeste loomingu vaba kasutamise, siis copyleft annab loomingule õiguse seda vabalt kohandada ja jagada, juhul kui muudetud loomingu kasutamise õigus on hiljem sama litsentsiga piiratud. Ehk siis ei ole kasutajal õigust võtta vabavaraline copyleft litsentsi alla kuuluv looming ning seda muutes kasutada seda näiteks ärilistel eesmärkidel. Seega mängib copyleft suurt rolli autori poolses litsentsivalikus. Kui valida copyleft klauseliga litsents siis on võimalik seeläbi piirata vabavaralise loome omakasupüüdlikku tarvitamist. Creative Commons litsentsid on maailmas enim levinumad/kasutatavad listsentsid, Jättes kõrvale CC-0 (sisuliselt täielik vabavara, lisati Creative Commons litsentside h
Lisateave