The Case for Copyright Reform - hinnang



Raamat "The Case for Copyright Reform" (viide 1) on avaldatud kahe rootsi poliitiku poolt aastal 2012. Raamatus analüüsivad mehed tolle aegseid autoriõigusi ning pakuvad nendele oma nägemuse järgi alternatiive. Antud postitus kirjeldab peamiselt raamatu teises peatükis olevaid punkte, mille abil on need kaks meest täpselt kirjeldanud autoriõigustega seotud probleemide lahendusi. Antud 6 punkti on:


Moral Rights Unchanged - selles punktis kirjeldavad nad, et hindavad autori nime ning ei soovi selle õigust kaotada. Keegi ei tohiks oma loomingut/sisu avaldada teise nime alt. Lisaks on ka alati vaja viidata algsele autorile, kui tema sisu on kasutatud. Vägagi reaalne, vajalik ning teemakohane punkt ka täna, mil näiteks YouTube-i sisuloojad pidevalt teiste poolt loodud sisulõikude kasutamisel ja nendele mitte viidates hädas on.

Free Non-Commercial Sharing - kirjeldab, et inimestel on lubatud kasutada teiste loodud sisu, juhul kui seda ei tehta rahalisel eesmärgil kasu saamiseks. Mitte-kommertsliku omandiõiguste kaotamise kaitseks tuuakse välja, et selle täpne haldamine tungiks inimeste privaatsusesse ning seega ei läheks kokku inimõigustega. Näiteks oleks vaja jälgida ka inimeste privaatsõnumeid et tuvastada teatud rikkumisi, mis ei ole antud meeste ja ka ilmselt paljude inimeste jaoks väga eetiline. Nõustun antud punkti vajalikkusega - privaatsõnumid võiks jääda ikkagi privaatseteks sõnumiteks.

20 Years Of Commercial Monopoly - selle punkti eesmärk oleks tuua autori surma järgne omandiõiguste säilitamine 70 aasta aasta pealt 20 peale. Leitakse, et 70 aastat on praeguses internetimaailmas lihtsalt mõtetult pikk aeg.

Registration After 5 Years - siinses punktis toovad mehed esile raskuse identifitseerida autoriõiguste omanikku, kui selle omanik ei ole teistele inimestele teada. Lahendeks pakuvad nad sisuliselt autoriõiguste 5 aasta pikkust perioodi, peale mida autor oma omandiõigused kaotab, juhul kui ta oma autoriõigusi ei ole korrektselt ja nähtavalt registreerinud.

Free Sampling - antud punkt nõuab, et inimestel peaks olema võimalik teiste poolt loodud sisu muuta ning seda enda nime all avaldada. Ühe näitena on nad selleks toonud YouTube-st võetud laulu remiximise ning seejärel oma kanalil avaldamise. Mõistagi ei ole enamusjuhtudel tegu seejuures raha teenimise eesmärgil seotud toiminguga, kuid isiklikult leian, et selle näite puhul võib leida ka vastuväiteid. Saaksin täiesti aru muusika looja pahameelest, kui näiteks tema minmaalselt muudetud laul mujale kanalile üles laetakse, peale mida saaks antud remix rohkem klikke kui autori loodud originaal. Olgu sel puhul viidatud või mitte, siis leian et sellisel juhul võiks ikkagi otsustamisvõimalus jääda algsele autorile, eriti veel kui kanal mis remixi üles laeb, selle arvelt ka veel raha teenib. Kindlasti kõige mõjukam punkt, milles kirjeldatud probleem on raamatu ilmumise järgselt läinud palju suuremaks probleemiks, kui ta oli seda enne.

A Ban on DRM - DRM ehk lühend fraasist Digital Rights Management kirjeldab võtteid mida kasutatakse autoriõiguste rikkumiste tabamiseks. Mehed leiavad, et sellist asja lihtsalt poleks vaja, ühest küljest kuna nende pakutud autoriõigused oleks niikuinii leebemad ning teisest küljest kuna need tuvastavad vahel rikkumistena ka täiesti legaalsed loomingu kasutamised.


Viited:

1. http://falkvinge.net/wp-content/uploads/large/The%20Case%20For%20Copyright%20Reform%20(2012)%20Engstrom-Falkvinge.pdf

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist